kratteri (155K)

KAS SOOME KALEVALA JUTUSTAB KAALI KRAATRIST

Ismo Elo

Soome tähehuviliste ajakirjas „Tähdet ja avaruus” oli artikkel Eesti meteoriidikraatridest.
Selle pärast käisime mitu korda Saaremaal. Raamatus ”Hõbevalge” Lennard Meri mõtiskles
et Kalevala jutustab Kaali meteoriidist. Kalevala jutustab selgesti meteoriidi kukkumisest ja
mitu kohta sobib Kaali meteoriidile.

Ivan Reinwald tõdes 1927 aastal, et Kaali kraatrid tekkisid ida suunnast langenud meteoriidist.

Kraatri vanus

Kaali kraatrite vanuseks hindas Reinwald 4500 – 5000 aastat, kuna kraatritest ei leidunud mere setteid.
Varem meri oleks olnud nii lähedal, et vesi oleks pääsenud kraatritesse. Kraatrist leitud söe pärast
vanuseks hinnati umbes 2500 aastat. Samal ajal ilmus Lennard Mere „Hõbevalge” ja raamat sai
mõjutused sellest vanusepiirangust. Peakraatteritest tehtud teadusuuringute põhjal vanus on hinnanguliselt
umbes 4000 aastat.

Kraatrete lähedalt, Reolt on leitud kosmosest pärit tolmu, mille vanuseks on hinnatud 7500 aastat.
See segab vanuse määramist. Äkki on sinna piirkonda langenud sellel ajavahemikul kaks eri meteoriiti?
Mina oletan, et Kaali meteoriit kukkusís umbes 4000 aastat tagasi.

Mida Kalevala jutustab?

Elias Lönroth rändas Soome Karjalas ja Eestis Pärnuni, kogudes vanu luuletusi. Neist ta kogus Kalevala.
Kalevala neljakümme seitsmes runo jutustab selgesti suure meteoriidi langemisest. Kaali meteoriidikraater
on ainus tuntud kraater, mis sobib sellesse kirjeldusse.

Kaks tähtsat nime

Väinämöinen ja Seppo Ilmarinen; mõlemad olid noored, kui meteoriit kukkus. Paljudes kohtades on
”vaka vanha Väinämöinen”, Ma tõlgendan seda: Väga vana Väinamöinen. Need runod on hiljem tehtud.
Veel hiljem Väinämöisest tuli legend ja isegi jumal.

Olen mölenud et Väinämöinen oli talunimi ja se on sama kui Väinamõisa. Talu oli väina ääres.
pmoisio1 (137K)
Restaureeritud 4000 aastat vana hoone Soomes Saarijärvel kiviaegases kylas; vois olla kui Väinamõisa

4000 aastad tagasi elasid liivlased Lätis Kolka neemel. Põhja pool Pärnu lähedal, Muhul ja põhja Saaremaal elas Kunda rahvas. Kundalastel oli kerge reisida Muhul ja Saaremaal. Liivlased olid võimelised ületama Kura kurgu. Olen mõtelnud, et Väinämöinen ja Ilmarinen elasid Salmes. Juhuslikult eesti keelne ”väin” on soome keeles ”salmi”. Nad nägid ainult meteoriiti kukkumas, nad ei näinud metsatulekahjut ega suitsu. Meteoriit tuli kirdest. Seega pidid nad tulema lõuna poolt. Nad olid meremehed ja seetõttu Salme oleks olnud nendele sobiv koht

Päike ja kuu

Kui 1000-tonnine tükk rauda sisenes atmosfääri, selle pind kuumenes hõõgumiseni, kuid sisemus jääb külmaks. Seetõttu pinnast eraldus tükke. Üks nägi välja nagu kuusirp. Meteoriit oli heledam kui Päike. Meteoriidst tuli suitsu ja tolmu, mis peitsid õige Päikse või ehk taevas oli pilves. Väiksemad tükid meenutasid tähti. Tundus, et kogu taevas kukkus maha. Taevast hoidev sammas lagunes.

Neljakümme seitsmes runo
Taevakehad varastatud

Neljakümme seitsmes runo on kogutud paljudest erinevatest osadest, mis jutustavad samast asjast.

Luuletus algab:
Vana tarka Väinämöinen kaua mängis kandlekesta,
kaua mängis kui ka laulis, kui ka ilma veel ilutses.
Mäng see kuuldus kuu tubaje, ilo påeva akkenaile.
Tuli kuukene toasta, astus küürus kõivu pääle,
päev puges linnasta omasta, laskus ladvale pedaja

kandlekesta kuulamaie, iloda imetlemaie.


Kuna õige päike on peitunud suitsu ja tolmupilvesse, paistis, nagu „Päike”,
tegelikult meteoriit, oleks langenud metsa peale.

Põhja vanamoor

Louhi, Põhjola emanda, Põhja eite harvahammas,
säältä päevä kinni püüdis, võttis kuukese käsitsi,
kuu tõi kõivu küüru päälta, päevliku pedaja ladvast.
Need kohe koduje kandis pimedasse Põhjalasse.
Peitis kuu kumendamasta kirjurindaje kivije,
laulis päeva paistemasta mäesse teraksesesse.

Louhip (134K)
Louhi (või louhikko) on kivine. Minu meelest see on maaema,
kelle suu on Kaali kraater ja teravad kived ovad hambaid.
pmaa2 (109K)
Saaremaal Tiigri sadama lähedal on Maajumala kulttikoht
(Maausuliste Saarepealse Koda)
pmaa3 (120K)
Sellel väravapostil on Päikese pilt.

Eel olid "mäesse teraksesesse". Hiljem on "Põhjala kivimägeje, raudakülge kalju sisse".

Rauda ei tuntud kui meteoriit alla kukkus. Mõiste ”Raudakülge” on lisätud hiljem.


Siis oli öö ikialati pitka, pilkane, pimetus.
Oli öö Kalevalassa,tume Väinölä tubades.
Kui ka taevassa ülalla, ilma Ukko istemeilla.


Runo liialdab pimedust - rahvas nägi vabalt liikuda. Taevas olid tumedad pilved ja lisaks tolmu ja suitsu.

Siis on myytist runio aga lõpuks on:
Taevas lapati lõhenes, ilma kõiki auklikuksi;
Keerles see tulekübeke,surtsatas punasädeke,
läbi tuiskas taeva´asta, piki pilvesid pirahtas,
läbi taeva´a üheksa, kaudu kuue kirjukaane.


Kaalil on üheksa kraatrit. Kui tükid langevad üksteise järgi läbi pilvede, näitab et on üheksa taevast.

Müütine runo jatkub aja siis algab kõige tähtsam osa. See meenutab rohkem dokumenti kui runo.